Läti maksuimet ei ole olemas

Kaalumist väärib mikro- ja väikeettevõtete maksustamise viis ja tase (aga siingi ei ole asjad kuigi lihtsad), kuid ulatuslike maksukärbete tegemine tähendab valiku tegemist kas teiste maksude väga olulise suurendamise või solidaarsuse olulise vähendamise vahel sotsiaalsüsteemis (pensionid ja ravikindlustus). 

1. Me ei tohi üks-ühele kopeerida teiste riikide maksusüsteemide elemente, sest maksud on süsteemis, ühe elemendi ümbertõstmine teise süsteemi tekitab üksnes kaose.

2. Läti maksuimet ei ole olemas. Olen ise ja on Eesti spetsialistid seda uurinud, olen rääkinud oma Läti tuttavatega, kes asja hästi tunnevad – see oli läbimõtlemata ja kiiresti tehtud otsus, mis tekitas mõningase positiivse asja kõrval ka palju suuri probleeme, nii et n-ö netotulem kogu riigi ja ühiskonna seisukohalt on negatiivne, mistõttu nüüd tegeletakse asja tasapisi tagasipööramisega. Vigade parandamine on teatavasti alati keeruline. Seega tasuks alati enne mõelda ja kaaluda, kui midagi teha. Ühegi otsuse puhul ei saa olla kindel tagajärgedes (asjad on majanduses tõenäosuslikud), kuid enne otsuse langetamist tuleb siiski võimalikult paljudele küsimustele vastused leida ja asjad läbi kaaluda. Millegi pärast on Läti ja Leedu ettevõtjad veendunud, et Eestis on asjad maksustamisega paremad. Ei tea, kas see on nüüd see, et viinamarjad on hapud ja kaugel on alati meri sinisem.

3. Igal ettevõtjal (ja inimesel) on oma probleemide loetelu ja oma ettekujutus sellest, millised peaksid olema ettevõtte ja riigi omavahelised suhted. Minu arusaamine ei tähenda seda, et teiste oma on vale. Üks hiljuti avaldatud uuring kinnitab, et ettevõtjate jaoks keskmiselt ei ole maksustamine võtmetähtsusega teema. Mis ei tähenda, et mõnede ettevõtjate jaoks see siiski nii on.

4. Minu kogemus (ja viidatud uuring) viitab sellele, et ettevõtjate jaoks on suhetes riigiga probleemid väga suure üldistustaseme juures järgmised:

1) igasugused aruanded, andmete kogumine, formularide ja nõuete täitmine, ülereguleerimine aga ka ametnike käitumine ja suhtumine - üldistatud sõnaga "bürokraatia";

2) tööjõud – oskused, haridus, tahe töötada, elu- ja töökoha asukoha suured erinevused, koolituste kvaliteet jne, kusjuures absoluutne tööpuudus ei ole võtmetähtsusega (eks kõik teavad, kuidas on lood Eesti demograafiaga);

3) eri maksustamisega seotud asjaolud, kusjuures suurt ja kardinaalset muutust ei oodata, stabiilsus on siiski oluline, küll aga teatud kohendusi; aga soovid on vastandlikud ehk see, mis meeldib ühele, ei meeldi üldse mitte teisele;

4) infrastruktuur – teed, ühendused, internet, elekter, transport jne; 5) toetusmeetmed – alati ei ole küsimus abirahas, vahel loodetakse ka sõna toele ja heale nõule, eelkõige on küsimus eksportturule minekus ja konkreetse ettevõtte jaoks suuremate investeeringute tegemises.

Muidugi tahaks, et asjad liiguksid kiiresti ja oleks olemas kiired lahendused. Viimaseid on vähe ja uisapäisa ei tohi asju teha.

Allikas: Maris Lauri FB postitus